2009. aasta sügisel avas Tõnis Malkov Hopi galeriis oma esimese isikunäituse „Mõnikord tahaksin teha ehteid inimestele“. Näitusel esitleti leitud esemete ja väärismetallide ainulaadset kogu, mis andis ülevaate kunstniku ebakonventsionaalsest lähenemisest ehtedisainile.
Näitusesaali keskel laual oli sadu materjalikatsetusi ja detaile, mis kõrvaloleval ekraanil eheteks kombineerituna lõputult erinevaid kombinatsioone moodustasid.
Loobudes traditsioonilistest materjalidest ja tehnikatest, kasutas kunstnik oma loomingu alusena ka tänavalt leitud esemeid. Need tavalised esemed, mis on läbi imbunud linna energiast ja ajaloost, muudeti väärismetallide lisamisega erakordseks. Igapäevase ja luksusliku kõrvutamine lõi silmatorkava visuaalse kontrasti, mis kutsus üles mõtisklema ja uudishimu.
Näitus andis ülevaate kunstniku loomeprotsessi kulisside tagant. Külastajatele anti võimalus heita pilk Malkovi tööruumi, mis paljastas kaootilise, kuid inspireeriva keskkonna, mis oli täis lõpetamata projekte ja eksperimentaalseid teoseid. See intiimne kokkupuude pakkus sügavamat arusaamist kunstniku mõtteprotsessist ja teekonnast iga teose taga.
Võttes omaks ootamatusi ja uurides leitud esemete võimalusi, esitas kunstnik väljakutse traditsioonilistele arusaamadele ehtedisainist. Näitus andis tunnistust kunstniku võimest muuta tavalised materjalid erakordseteks kunstiteosteks, kutsudes vaatajaid üles mõtlema uuesti igapäevaste esemete väärtuse ja ilu üle.
Minu esimene näitus: „Mõnikord ma tahaksin teha ehteid inimestele“
2009. aasta sügisel avas Tõnis Malkov Hopi galeriis oma esimese isikunäituse „Mõnikord tahaksin teha ehteid inimestele“. Näitusel esitleti leitud esemete ja väärismetallide ainulaadset kogu, mis andis ülevaate kunstniku ebakonventsionaalsest lähenemisest ehtedisainile.
Näitusesaali keskel laual oli sadu materjalikatsetusi ja detaile, mis kõrvaloleval ekraanil eheteks kombineerituna lõputult erinevaid kombinatsioone moodustasid.
Loobudes traditsioonilistest materjalidest ja tehnikatest, kasutas kunstnik oma loomingu alusena ka tänavalt leitud esemeid. Need tavalised esemed, mis on läbi imbunud linna energiast ja ajaloost, muudeti väärismetallide lisamisega erakordseks. Igapäevase ja luksusliku kõrvutamine lõi silmatorkava visuaalse kontrasti, mis kutsus üles mõtisklema ja uudishimu.
Näitus andis ülevaate kunstniku loomeprotsessi kulisside tagant. Külastajatele anti võimalus heita pilk Malkovi tööruumi, mis paljastas kaootilise, kuid inspireeriva keskkonna, mis oli täis lõpetamata projekte ja eksperimentaalseid teoseid. See intiimne kokkupuude pakkus sügavamat arusaamist kunstniku mõtteprotsessist ja teekonnast iga teose taga.
Võttes omaks ootamatusi ja uurides leitud esemete võimalusi, esitas kunstnik väljakutse traditsioonilistele arusaamadele ehtedisainist. Näitus andis tunnistust kunstniku võimest muuta tavalised materjalid erakordseteks kunstiteosteks, kutsudes vaatajaid üles mõtlema uuesti igapäevaste esemete väärtuse ja ilu üle.